hinniken

Dutch

Pronunciation

  • (file)

Verb

hinniken

  1. to neigh

Inflection

Inflection of hinniken (weak)
infinitive hinniken
past singular hinnikte
past participle gehinnikt
infinitive hinniken
gerund hinniken n
verbal noun
present tense past tense
1st person singular hinnik hinnikte
2nd person sing. (jij) hinnikt hinnikte
2nd person sing. (u) hinnikt hinnikte
2nd person sing. (gij) hinnikt hinnikte
3rd person singular hinnikt hinnikte
plural hinniken hinnikten
subjunctive sing.1 hinnike hinnikte
subjunctive plur.1 hinniken hinnikten
imperative sing. hinnik
imperative plur.1 hinnikt
participles hinnikend gehinnikt
1) Archaic.
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.